Rahandusministeerium

Rahandusministeerium avalikustas Eesti kapitalituru diagnostika

Rahandusministeerium avalikustas peamiste turuosaliste kaasabil valminud Eesti kapitalituru diagnostika. Analüüs toob välja siinset kapitaliturgu enim mõjutavad kitsaskohad ja pakub lahendusettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossi kinnitusel loob tehtud töö viljaka pinnase selleks, et panna paika pikaajaline

Rahandusministeerium hakkab uurima omandireformi mõjusid

Rahandusministeerium alustab ettevalmistusi omandireformi mõjude uurimiseks vastavalt valitsuse omandireformi komisjoni otsusele. Eesmärk on hinnata reformi tulemusi ja mõjusid erinevatele gruppidele, nagu näiteks sundüürnikud ja represseeritud. „Oleme valitsuses otsustanud, et seda küsimust tuleb uurida. Kindlasti on palju neid, kelle ellu jättis

Omavalitsuste sisekontrolli tõhustamiseks valmis juhend

Rahandusministeeriumis valmis omavalitsuste sisekontrolli tõhustamise juhend, mille eesmärk on aidata kohalikel omavalitsustel luua oma töökorraldusele ja vajadustele sobivaim sisekontrolli süsteem. Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärve sõnul on ministeeriumi soov toetada ühinemiste järgseid kohalikke omavalitsusi nende tegevustes ja eesmärkide saavutamisel.

Riik tegi mullu 11 kuuga 379 miljoni euro eest investeeringuid

Rahandusministeeriumi andmetel oli 2018. aasta üheteistkümne kuuga riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest kasutatud 9,07 miljardit eurot ehk 83,7 protsenti planeeritud aasta eelarvest. Sealhulgas oli välistoetusi kasutatud 689,4 miljonit ehk 64,8 protsenti aastaks planeeritust. Tulusid sai riik üheteistkümne kuuga 9,12 miljardit

Valmis omavalitsuste kaasava eelarve juhend

Rahandusministeeriumis valmis omavalitsustele mõeldud kaasava eelarve juhend. Kaasav eelarve annab inimestele võimaluse osaleda kohaliku raha kasutamise planeerimisel ja jaotamisel. Juhend on praktiline ning selle põhirõhk on soovitustel ja näidetel. „Kaasav eelarve on tõhus demokraatia tööriist. Selle abil saavad inimesed omavalitsuse

Valitsus toetas riigi raamatupidamises üleminekut e-arvetele

Valitsus kiitis heaks raamatupidamise seaduse eelnõu muudatused, millega riigi raamatupidamine läheb 1. juulist 2019 üle täielikult e-arvetele. E-arvete kasutamises on Eesti Euroopa Liidus mahajääjate hulgas. Era- ja avaliku sektori vahel liigub 19 protsenti arvetest e-arvetena, 64 protsenti PDF- arvetena ja

Statistikaametist kujuneb andmeteaduse kompetentsikeskus

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega pannakse paika riiklikes andmekogudes olevate andmete kvaliteedinõuded ja nende hoidmise ning kasutamise tingimused. Muudatuse tulemusena saab Statistikaamet andmekogudes olevaid andmeid laialdasemalt ristkasutada ja vähendada andmeesitajate halduskoormust. Rahandusminister Toomas Tõniste tõdes, et muudatuste üks eesmärk on

Paika sai viie aasta statistikatööde kava

Rahandusministeerium esitab täna valitsusele kinnitamiseks Statistikaameti järgmise viie aasta statistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisesest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest. Aastatel 2019–2023 teeb Statistikaamet tarbijate vajaduse täitmiseks 156 statistikatööd, mille eeldatav maksumus on 42,4 miljonit eurot. Tänavu teostab amet 152 statistikatööd kogumaksumusega 8,7

Haldusreformijärgsed ühinemistoetused on lõplikult välja makstud

Rahandusministeerium eraldas täna viimase osa vabatahtlikult ühinenud omavalitsuste ühinemistoetusest. Selle eesmärk oli premeerida neid omavalitsusi, mis viisid haldusreformi läbi ise. Toetusi maksti kokku 64,5 miljoni euro eest. „Oleme tänaseks omavalitsustele välja maksnud kõik haldusreformiga seotud ühinemistoetused,“ ütles riigihalduse minister Janek

Novembris tasuti 7,8 protsenti rohkem makse kui aasta varem samal kuul

Novembris tasuti maksu- ja tolliametile 613,4 miljonit eurot makse, mis on 7,8 protsenti rohkem kui eelnenud aastal. 2018. aasta riigieelarvega aastaks kavandatust täideti üheteistkümne kuuga 90,8 protsenti. Sotsiaalmaksu tasuti novembri eest 269,4 miljonit eurot, mida on 11,8 protsenti rohkem kui

2019. aasta olulisemad seadusemuudatused

Ülevaate maksu- ja finantspoliitika valdkondade tähtsamatest seadusemuudatustest sel aastal. II samba tasud vähenevadTeise samba valitsemistasu piirmäär langeb, mistõttu tasud langevad 2019. aastal senisest kiiremini jõudes OECD keskmise ehk 0,6% juurde. Heade tulemuste korral võivad fondivalitsejad alates aastast 2020 võtta valitsemistasu ühe

Käimas on konkurss EBRD asedirektori ametikohale

Vastavalt Euroopa Arengu ja Rekonstruktsiooni Panga (EBRD) Eesti-Islandi-Rootsi valijaskonna ametikohtade rotatsiooniskeemile kuulub Eestile valijaskonnas asedirektori ametikoht 2019. aasta augustist. Kuulutame välja konkursi eesmärgiga leida EBRD EESTI-ISLANDI-ROOTSI VALIJASKONDA ESINDAV ASEDIREKTOR kelle ülesanneteks on toetada valijaskonna direktorit valijaskonna prioriteetide edendamisel ja kaitsmisel

Valitsusele esitati ettepanekud rahapesuvastase võitluse edasiseks tõhustamiseks

Täna esitati valitsusele Danske panga juhtumist ajendatud analüüs ja ettepanekud rahapesuvastase võitluse edasiseks tõhustamiseks, mille koostas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon. Aruanne sisaldab finantsinspektsiooni, rahapesu andmebüroo ja prokuratuuri raporteid seoses tegevustega Danske juhtumi puhul ning õigusraamistiku, institutsionaalse võimekuse ja

Uuring: Arendama peab eelkõige olemasolevaid tööstusalasid

Rahandusministeeriumis esitleti täna uuringut, millega kaardistati maakondade tööstusalade arengueeldusi ning piirangud. Olulisima järeldusena leiti, et piirkondades arendatavad tööstusalad vastavad nõudlusele, kuid senisest enam tähelepanu tuleb pöörata olemasolevate tööstusalade järjepidevale arendus- ja turundustegevusele. „Lasime uurida Eesti tööstusalade arendamise hetkeolukorda ning tulevikuväljavaateid

Loenduskomisjon tutvus rahvaloenduse ettevalmistustega

Valitsuse loenduskomisjon sai eile ülevaate registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) projekti edusammudest ning tutvus aasta viimasel päeval algava teise prooviloenduse ettevalmistustöödega. Teise prooviloenduse eesmärk on hinnata registripõhise loenduse jaoks välja töötatud metoodikat ja kontrollida selle toimimist jälgides, et loendus

Riigi kümne kuu kulud vastasid prognoositule

Rahandusministeeriumi andmetel on esimese kümne kuuga riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest kasutatud 8,10 miljardit eurot ehk 74,8 protsenti planeeritud aasta eelarvest. Sealhulgas on välistoetusi kasutatud 479,5 miljonit ehk 45,1 protsenti aastaks planeeritust. Tulusid on riik esimese kümne kuuga saanud 8,12